Raamatu “Perekond. Õppematerjal gümnaasiumiõpilastele, õpetajatele ja kõigile, kes soovivad õnnelikku elu perekonnas” autorid on Moskva psühholoogid N.Hramova, A.Sarajeva, G.Aleksejeva, T.Altuškina. Tõlkinud Riina Schutting, eessõna kirjutanud metropoliit Kornelius ja Kersti Nigesen.

Terve ja tugev perekond on terve ühiskonna alus ja loomulikult ka parim kasvukeskkond lastele. Euroopa ühe kõrgema lahutuste arvuga Eestis on paraku suur osa lapsi sunnitud lapsepõlves üle elama perekonna purunemise, palju lapsi kasvab üles üksikvanemaga peres. Kui soovime, et meie laste käsi käiks hästi ja Eestil oleks tulevikku, siis ei tohiks perekondade lagunemist võtta paratamatuse ja kaasajale iseloomuliku normina, vaid  tuleb uskuda, et seda protsessi saab positiivses suunas muuta, levitades ühiskonnas hoolivuse, truuduse ja isetu armastuse ideaale ning kasvatades uut põlvkonda nende ideaalide vaimus. Sellest veendumusest lähtusid ka uue perekonnaõpetuse õpiku väljaandjad.

„Kindlasti ei ole perekonnaelu midagi sellist, mida inimesed peaksid raamatust õppima. Läbi aegade on seda ikka edasi antud oma lastele ühise igapäevaelu ja oma pere traditsioonide loomulikus õhkkonnas. Meie tänase ühiskonna probleem pole selles, et inimesed ei teaks (vähemalt teoreetiliselt), mis perekond on (ehkki seegi teadmine kipub hägustuma), vaid väga paljudel inimestel puudub isiklik praktiline kogemus tervest, toimivast ja kestvast perest. Seetõttu on väga tänuväärne, et raamat annab võimaluse tutvuda selle osaga kristlikust pärandist, mis paljude inimeste elust on puudu jäänud. /…/

Loodan, et seda raamatut lugedes on igaühel võimalus (taas)avastada kõrgemaid ideaale ja mõtestada omaenese elu, kuna Nadežda Hramova raamat käsitleb sügava pieteeditundega inimelu tervikuna – nii noore inimese elu, kes iseseisvudes oma perekonna loob; uut inimelu juba enne sündi, aga ka vanema põlvkonna väärtust ja väärikust.“ – Kerli Indermitte artiklist „Raamat neile, kes soovivad õnnelikku elu perekonnas“, ajakiri „Teekäija“ nr 2/2015

Mõtteid raamatust „Perekond“:

Maailm on täis uinunud armastust. Õnnelik on see, kelles see ärkab ja kes suudab seda hoida, seda mitte reeta, vaid säilitada elava, puhta ja kaunina. Armastav inimene kannab endas sisemise rõõmu allikat ja vaimuliku kindluse väge. Tõeline armastus on inimese hinges kumav jumalik valgus.

*  *  *

Abielu annab nii mehele kui ka naisele väga suure stabiilsuse. Nüüd on neid kaks, kuid nad on üks tervik, milles on ühinenud teineteist täiuslikult toetavad mehelik jõud ja naiselik tundlikkus, mehelik otsustavus  ja naiselik ettevaatlikkus, mehelik sihikindlus ja naiselik arukus. Nende hingejõud on rohkenenud. Olles oma loomult erinevad, on nad elulistes pürgimustes üks. Jäädes iseseisvateks isiksusteks, on abikaasad alati teineteisega seotud. Neil on erinev eluülesanne, ent üks elutee.

*  *  *

Perekond on loomulik laboratoorium, milles küpsevad inimese põhilised hingeomadused. Isiksuse pürgimine hea või kurja poole sõltub iga konkreetse perekonna vaimsete väärtuste süsteemist./…/ Kõik me soovime, et meie perekonnas valitseksid rahu, üksteisemõistmine, rõõm, toetus, lohutus, õrnus, truudus ja armastus. Kuid selleks, et headus saaks peresuhetes normiks, on tarvis teha heategusid. Heategude kaudu kujundatakse isikuomadusi, mida nimetatakse voorusteks. Perevoorused teevad perekonnast vastupidava, püsikindla terviku. Kuid voorustes kasvamine eeldab perekonnalt seda toetavat elukorraldust, abikaasade nõudlikkust iseenda suhtes – oma kohustuste täpset, selget ja järjekindlat täitmist, just nagu ka tähelepanu koondamist oma sisemaailmale. Hingeliselt harmooniline perekond moodustub hingeliselt harmoonilistest inimestest, kelle sisemaailma iseloomustab korrastatus, selgus ja keskendatus.

*  *  *

Headuse potentsiaali võib äratada lapse hinges üksnes täiskasvanute armastus, nende hooliv tähelepanelikkus. Seepärast on tähtis, et lapsepõlvesündmustel oleks hea iseloom, et need lähtuksid vanemate vaimsusest, annaksid heatahtlikkuse, kannatlikkuse ja arukuse eeskuju. Lapsepõlv peab olema kaitstud traumeerivate muljete eest, kuna hirm ja ärevus vallutavad lapse hinge ja pidurdavad isiksuse arengut.