Pimedad ja vaegnägijad õpilased Vanalinna Hariduskolleegiumis

„Kui saame aidata, siis igal juhul aitame!“ See on üks paljudest väärt põhimõtetest, mida Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi asutamisest alates järgitud on. Põhikirjaliselt on ette nähtud, et igas VHK tavaklassis võiks õppida kaks erivajadusega last, nende hulgas ka vaegnägijaid ja pimedaid. Pimedate laste õpe ja toimetulek tavakoolis on aastaid südameasjaks olnud ka VHK mentoril õde Mary Venard’il, kes on aidanud nii korraldada õpetajate täiendõpet ja õppevahendite muretsemist, toetanud pimedate laste õpinguid rahaliselt kui ka isiklikult neid õpetanud.

Maarja alustas VHK-s õpinguid vaegnägijana 1994. aastal ning lõpetas pimedana 2006. aastal. Pime õpilane Allan õppis VHK gümnaasiumis aastatel 1997-2000. Tol ajal puudusid pimedatele kohandatud õppematerjalid, õpetajatel polnud teadmisi ega kogemusi sellise erivajadusega toimetulekuks ja kuna puudus ka  abiõpetaja, siis oli nende õpilaste ja neid õpetavate õpetajate olukord alguses üsna ebakindel. Peamiselt tugineti õpetajate loovusele, klassikaaslaste abile ja lapsevanemate märkimisväärsele panusele.

Pimedate õpetamise kvaliteet VHK-s paranes oluliselt, kui hakkas tekkima tugivõrgustik erinevate organisatsioonide näol. Loodi Eesti Nägemispuudega Laste Vanemate Liit (ENVL-aprill 1997), tehti koostööd Eesti Pimekurtide Tugiliiduga (asut.1994) ja Tallinna Heleni Kooli juurde loodud õppenõustamiskeskusega (asut. 2002), koolitati abiõpetajaid. Pimedate õppematerjalide valmistamise võttis enda peale Tartu Emajõe Kool.

Aktiivne koostöö tagas järgmistele pimedatele õppuritele – Jakobile (2000-2013), Marilinile (2002-praegu 12.kl), Mirjamile (2014-11.kl), Merilynile (2004-10.kl), Elisabethile (2006-8.kl) ja samuti praegu 2.klassis õppivale tütarlapsele – parema ning turvalisema toimetuleku koolikeskkonnas ja õppetöös. Kõikidel nendel õpilastel on olnud alates eelkoolist kõrval koolitatud abiõpetajad, kes nõustavad aineõpetajaid ning koordineerivad koostööd õpilase, kooli, õppenõustamiskeskuse ja lastevanemate vahel. See on andnud erivajadusega õpilastele võimaluse osa saada kõigest koolis pakutavast, sh kunsti-, käsitöö-, puutöö- ja keraamikatundidest ning muusikaõpingutest. Abiõpetajate kaasamine on olnud võimalik ainult tänu Miikaeli Ühenduse ja VHK juhtkonna pingutustele, õde Mary järjepidevale tööle ressursside leidmisel ning paljudele hea tahtega inimeste annetustele.

Heleni Kooli juurde loodud nõustamiskeskus andis (kuni õppeaastani 2012/13) pimedatele õpilastele  igapäevase võimaluse jätkata keskuses koolis poolelijäänud ülesandeid, teha koduseid töid, samuti nõustati puudespetsiifikast lähtuvalt (punktkiri, materjalide kohandamine, asjade organiseerimine jms) õpilasi, abiõpetajaid kui ka lastevanemaid. Keskusesse sõit oli organiseeritud erivajadustega õpilastele mõeldud TERMAK`i invabussiga.

Eesti Pimekurtide Tugiliit on pannud õla alla väga erinevatele tegevustele VHK pimedate õpilaste iseseisvumise arendamisel. Puudespetsiifiline oskus – valge kepiga liikumine ja orienteerumine – on viidud tugiliidu orienteerumisõpetaja poolt tasemele, kus VHK pimedad suudavad iseseisvalt liikuda kooli erinevate õppehoonete vahel, kooli ja koju suunduda, olgu see kodu siis Peetri külas, Sakus või Nõmmel. Koolivaheaegadel on organiseeritud laagreid igapäevaelu toimingute (toiduvalmistamine, riiete hooldus,   kodu- ja enesehügieen jms) õpetamiseks. Huvitegevuse  raames on korraldatud peotantsukursuseid, tandemimatku, mälutreeninguid, arvuti- ja  etiketikoolitust jpm.

Erivajadusest hoolimata on pimedatel võimalik üsna paljudel aladel häid tulemusi saavutada. Pimedad lapsed on enamasti väga musikaalsed, nii on ka Maarja õppinud flööti ja Jakob klaverit ning mõlemad on lõpetanud VHK muusikakooli. Marilin, Merilyn ja Elisabeth on laulnud erinevates koorides ning õppinud või õppimas samuti muusikakoolis klaverit. Elisabeth mängib lisaks klaverile ka flööti ning tegeleb heliloominguga. Ta on edukalt osalenud paljudel klaveri- ja heliloomingukonkurssidel. Lisaks muusikale on Elisabeth lihvinud oma ujumisoskuse niivõrd kõrgele tasemele, et võitis 2014. aastal Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali 200 m kompleksujumises ja pronksmedali 100 m rinnuliujumises.  2014.aasta paraolümpiasportlaseks kuulutatud Elisabeth osaleb 2016. aasta suvel ka Rio de Janeiro paraolümpiamängudel. Merilyn lööb kaasa rahvusvahelises seinaronimisprojektis, Mirjam aga on näidanud üles märkimisväärseid oskusi käsitöö vallas (kudumine).

Hea meel on tõdeda, et kõik VHK lõpetanud pimedad õpilased on jätkanud õpinguid kõrgkoolis. Maarja astus Viljandi Kultuuriakadeemiasse, praegu õpib ta Georg Otsa nim. Muusikakoolis.

Allan lõpetas Euroülikooli, kus õppis inglise filoloogiat ja tõlkimist. Peale selle on ta läbinud ka õpetajakoolituse ning massaažikursused. Hetkel töötabki Allan masseerijana.

Jakob õpib Tallinna Ülikoolis meedia ja ajakirjanduse erialal. Ta on ühiskondlikult väga aktiivne, osaledes Eesti Pimedate Liidu juhatuses e-kampaaniate juhina, on tehnoloogiaportaali Geenius.ee ning erinevate erivajadustega inimestele mõeldud ajakirjade kaasautor. Jakob on läbi viinud mitmeid üle-eestilisi projekte nagu „Pane oma meeled proovile“ ja Meelte mosaiik“.

Ja nii ongi! Kui pimedal õpilasel on olemas tema väga olulisel arenguetapil, nagu seda on kooliaeg, hoolivad vanemad, võimalusi andev kool ja spetsialistidest tugivõrgustik, siis  kasvavad nendest igati täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, kes ei vaja sotsiaalhoolekande teenuseid, vaid suudavad oma elust iseseisvalt luua „kunstiteose“.

 

Täname kõiki hea tahtega inimesi ja organisatsioone, kelle toetus on teinud pimedatele lastele võimalikuks õppida tavakoolis ja huvikoolides!